MINEK 12.02.2009

12.-13. veebruar 2009

Ja ongi see päev käes, kus alustan koos kahe tuttava, Kaili ja Kariniga, retke Austraaliasse. Tundub nii ebareaalne...samas vägagi reaalne, sest laev läheb meil Tallinnast Soome poole kell 11:00 ja sealt edasi juba lennud. Ärkan enda jaoks suht vara, pakin viimased asjad, joon kohvi ja ongi aeg kui isa, Virge, venna ja õde tulevad järgi, et mind koos reisipaunadega sadamasse viia. Sadamasse jõudes jõuab varsti ka kompanjeera Kaili ja Karin juba Helsingis ees meid ootamas. Samuti tulevad kalli tegema ema ja Aili!!!

Viimased kallid ja pisarad... no olin ma alles jonnipunn.., Aga eks ju nii kaugele minek ka ja tuleb igatsus peale kõigi kallite järele.. Kui nüüd aus olla, siis hetkel kui seda kirjutan ka pillin...

Laevasõit läheb meil päris ruttu ja saan ka wifis olla ning msn-is veel rääkida teiega (;

Helsingis tuleb meile vastu kallis sõber Hannes, kes oli nõus meid hea meelega viima Tampere lennujaama. Nimelt jah, sealt meie lennureisid saavad alguse. Nii 2 tunnine autosõit läheb ka väga ruttu ja olemegi kohal. Teeme check-ini ja räägime veel natuke Hannesega juttu, lend väljub kell 17:05. Järgmine peatus on Helsingis, Vantaa lennujaam.. kummaline marsruut eksole.. hehehee... lend sinna kestab nii 25 min. Kohale jõudes otsime õige ukse, kust järgmisele lennule minek. Siin enam ei ole vaja check-ini teha, kuna saime otsepileti Pekingisse, kus siis järgmine selline toiming vaja läbi viia.

Lennuk pidi lahkuma Vantaast Pekingi suunas algselt kell 17:30, aga

lennujaamast kuulsime, et tehnilistel põhjustel lükkub lend edasi nii tund aega. Aga egas midagi, seadsime end kohvikusse ja hakkasime läpakast Friends’e(Sõpru) vaatama (:

Pekingisse lendasime Fi

nnairiga, mis oli täitsa okei. Igal ühel oma väike telekas ja filmid mida sai vaadata. Ja seda me tegimegi- vaatasime filme, sõime, üritasime magada. Lend kestis nii 7 h 45 min. Kui saabusime Pekingisse, oli seal hommik kell 9:00. Järgmisele lennule oli nii 4 h aega.

Tegime järgmise check-ini ja lä

ksime lennujaama uudistama. Täitsa suur ja uhke oli, aga kuidagi vähe inimesi...ju siis kellaaeg selline (: Tegime mõned pildid ikka kaa.

Edasi siis lend Peking - Sydney Air Chinaga, mis kestis 12 h! Päris jubee, pole varem nii kaua kuskil pidanud paigal istuma. Aga no jällegi olid meelelahutusteks filmid ja muusika, söök ja magamine. Air Chinaga enam ei tahaks lennata, ei ole midagi erilist, toidud ka sellised nii ja naa. Samuti nende inglise keel oli alla igasugust arvestust ning meil oli suht keeruline aru saada, mida taheti teada anda.

14. veebruar – KOHAL!

Lennuk maandus, kohalik aeg kell 06:15. Aga tulime ka selle lennuga toime ja olimegi kohal – Austraalia – Sydney (: Käisime tollist läbi ja võtsime kohvrid – ei mingeid probleeme. Jalutasime siis õue. Taevas oli pilvine ja tibutas, kuid oli soe! Ikka veel näib kõik uskumatuna, no ei jõua kohale, et olen kodust niiiii kaugeeel...

Kuna pikk lend oli selja taga ja soov pesta, siis just nä

gimegi lennujaamas silti – shower - ja veel tasuta... jeeee...

saigi end puhtaks kasitud (:

Siis ostsime ka endale telefonikaardid, et siin maal saaks rääkida. Mõeldud tehtud.

Järgmisena läksime lennujaamas asuvasse metroosse, et sõita kesklinna. Mõeldud tehtud. Vedasime oma suured kotid rongile ja 20 min sõitu ning kohal. Päris vägev oli ikka välja astudes.. kõrged majad, nii palju erinevaid inimesi jnejne. Elamus missugune!

Kaili sai meile internetist Couch Surfingust 3 ööks tasuta elam

ise ühe 30 aastase aussie kuti Adami juurde. Aga tema juurde mõtlesime minna nii lõuna ajal. Veel olin eelnevalt leidnud paar üüritubade kuulutust internetist, mida pidime vaatama minema. Istusime oma kompsudega maha, ostsime smuuti ja lihtsalt olime (: Hakkasin siis varsti helistama majutuse asjus. Võttis vastu keegi Aasia päritolu poiss, kelle inglise keelest oli suht keeruline aru saada. Aga sain aru, et ta helistab mulle tagasi. Ja siis helistaski ja teatas, et sorry, tuba juba läinud. Normaalne värk ikka... siin see käibki nii ruttu, kuigi eelnevalt oli taga mul kokku lepitud, et see päev tuleme vaatama. No mis teha, tuleb uued

kohad leida. Siis nii lõuna ajal helistasime Adamile ja küsisime, et kuidas tema juurde minna. Nimelt oli meie esimene peatuspaik Sydneyst väljas, praamiga sõit nii 30 min. Läksime siis asjadega sadamasse ja ostsime pileti Manly p

raamile. Manly selline rannarajooni linn, surfarite pesa! Adam tuli meile oma Toyota dziibiga sadamasse vastu (: Mina juba kaugelt lehvitasin talle Eesti lippu, mille kallis Kadri mulle kinkis, et saaksin kaasa võtta. Autos oli ka üks tüdruk, Jasmine, kes oli sakslanna. Tema samuti peatus Adami pool tasuta, sama süsteemi kaudu nagu meie. Adam elas mõnusas rahulikus rajoonis, ridaelamuboksis. Meie magasime suures toas, mina Kailiga madratsil põrandal ja Karin diivanil. Suures toas oli ka kööginurk ja kohe uste taga terrass. Lohtsalt käis klaasist sein eest ja saigi toast otse õue. Meile avanes vaade väiksele järvele ja golfiradadele. Ehk siis tagaõues võimalik golfi mängida. Tegemist oli kohaliku klubi platsiga. Samuti hüppasid murul ringi mitmed erinevad tiivulised. Kõige vahvamad oli pikkade nok

kadega tegelased ja valged papagoid. Samas need papagoid olid küll armsad, aga jeerum kui judebat häält võivad teha. Hullemad kui varesed (:

Seal me siis olime ja imetlesime vaadet. Aga ega meil siia jõudes ilmaga eriti ei vedanud. Sadas vihma. Aga ega see ei morjendanud, soe oli ikkagi!

Nii kella 18:00 ajal viis Adam meid, 4 tüdrukut, pubisse õllele. Selline kohalik pubi, kus kõik vaatasid telekast ragby't ja austraalia jalgpalli. Siinmail see väga väga populaarne ja pubis õlle joomine samuti. Vahet ei ole mis kell, pidevalt on pubides inimesed, klaasid ees. Suht harjumatu alguses mulle vaadata. Jõime siis meiegi mõned õlled ja siirdusime tagasi koju sööma. Adam kokkas meile head ja paremat ja eks ikka mõned õlled sai kõrvale lisaks joodud :P Uni oli see öö pääris magus... mmm... madrats ikakgi ja mitte istuvas asendis kuidagi magada üritamine. Sai sirutadaaa (:

15. veebruar

Järgmisel hommikul jällegi ei tahtnud päike välja tulla, sadas hoopis vihma. Olime mõnda aega kodus ja siis viis Adam meid Manlysse sõitma. Käisime ranniku ääres jalutusrajal, kust avanes super ilus vaade ookeanile ja randadele ja linnale. Nimelt olime kõrgel kaljude otsas, all kaugel kohisesid lained, nii ilus! Vahepeal nägime kaugelt lähenevaid suuri ja tumedaid pilvi, õnneks oli läheduses pisike putka, kuhu varju minna. Istusime seal siis tükk aega, enne kui vihm natuke rauges. Liikusime edasi. Aga oh seda õnne, jälle hakkas sadama.. heheee.. no siis jooksime k

iiruga auto juurde, kuid ega eriti kuiva kohta kehal kohale jõudes polnud (: Käisime veel ruttu linnapeal pirukat söömas, nämmaaa.

Tagasi koju, riided kuivatisse, kuivad selga ja niisama lobisema ja mõnulema...

Tegelesime ka uue elamise otsimisega, kuna majutus oli meil siin nö broneeritud teisipäeva hommikuni. Kaili ja Karin saatsid sõnumeid. Ja oh seda imet, helistati Karinile tagasi. Kuulasime siis kõrvalt, kui mingi hetk hakkas ta eesti keeles rääkima. Milline üllatus, olime saatnud sms-i eesti poistele, kes tegelevad tubade üürimisega (: Liiga

hea, et tõsi olla.. heheeee. Leppisime siis kohtumise esmaspäevaks, et toad üle vaadata.

16. veebruar

Hommikul läksime bussiga linna, et asju ajada. Nimelt kokkusaamine eesti kutiga, et elamist vaadata, siis oli vaja registreerida end RSA kursusele ehk Responsible Service of Alcohol – see paber vajalik igal pool, et tööd teha teenindajana - ning loomulikult oli vaja ka tööd vaadata. Saime siis kokku eesti mehega, nimi tal Rene. Vaatasime toa üle ja pakkus meile väga hea hinnaga. Seega kaup koos. 120 dollarit nädal. Meiega samal korrusel elab veel mingi 8-10 inimest. Enamus iirlased ja inglased. Samuti aitas Rene meil leida RSA kursuse jaoks kohta, kus tal endal tuttavad inimesed juba ees olid. Rene ja sõber Taavi siin Sydneys olnud 6 kuud. Abi oli tast palju (:

Kui asjad aetud ja linnapeal ringi käidud, läksime bussiga Manlysse tagasi. Siis sõitsime Adamiga taas Manly kesklinna ja ranna rajooni. Tema ise läks koju tagasi, meie jäime niisama kõndima. Ilm oli küll vahelduva pilvisusega, aga soe! Surfareid oli vees nii palju, nagu kalasupp. Käisime mööda rannapromenaadi ja imetlesime vaadet. Siis j

alutasime tagasi Adami juurde. Jahh, jalutamisega tegeleme siin piisavalt palju (:

Viimane õhtu, vaatasime filmi ja lebotasime. Järgmine hommik oli varajane äratus.

17. veebruar

Tõusime vara, et kella 9-ks Sydneysse bussiga minna ja oma uude koju kolida. Hommikul oli vahvad tegelased murul toimetamas.

Adam viis meid koos meie suurte kompsudega bussi peale. Tänasime ning peatse kohtumiseni temaga. Vahva sell oli!

Jõudsime ilusti kohale ja Rene an

dis toa üle, kus nad ise ennem Taaviga elasid. Tuba vajas suuremat koristamist ja nühkimist ja pühkimist. Jagasime voodid ära ja tegime kapid tühjaks ja puhtaks. Lõpuks sai asjad kohvrist välja võtta, muidu oli pidevalt piisav segadus asjadega, et kuhu mida panna. Ega me kaua

ks ei jäänud algul askeldama. Teised riided selga ja läksime linna peale tööpõldu uurima. Ja mis väga huvitav aspekt selle elamise juures on see, et Manlys elasime Campbell Streetil ja oh seda üllatust, samuti ka Sydney's Campbell Streetil, hahahaaa...this must be faith (:

Linna minek siis...CV-d kaasas ja hakkasime pubides, restodes jne käima ja uurima olukorda. Aijaa... üks väga tähtis ost tuli ka sooritada, nimelt kuna enamjaolt sadas, siis umbrella was necessary (: Leidsime siis 4 dollariga varjud ja hetkest kui ära ostsime, jäi ka vihm järele. Heheeeee...

Tööotsingud ei olnud eriti edukad, eks ei käinud ise ka

nii aktiivselt.. vaatasime ja tutvusime ka niisama linnaga ja õppisime orienteeruma. Koju jõudes sättisime tuba korda ja tegin tolmule rünnakut (:

Õhtul kususid poisid meid enda juurde istuma üles korrusele. Neil seal rõdu ja puha, aga no selle toa eest tuleb ka 2x rohkem raha maksta kui meie toa eest. Võtsime mõned õlled - ega ma muidu ei joo palju õlut, aga soojaga pole paha (: - ja lobisesime maast ja ilmast. Poisid minust aasta vanemad. Teevad siin hetkel remonti ühes kohvikus, kus tahavad pea avada oma Lounge baari. Asjalikud tegelased.

18. veebruar

Jällegi vara äratus, et linna tööd otsima minna. Ja mida me näeme, päike särab..jeeee.. mida veel tahta!

Aijaaa.. mida olen unustanud mainida on see, et meie suht pidevaks toiduks linnapeal olles on SUSHI (: Nimelt siin sushi väääga odav!!! Üks rull,

kust saaks lõigata nii 3-4 viilu, maksab siin 1,60-2,20 dollarit. Ehk siis korrutada hind nii 8,2-ga. Sjupper ma ütlen!!! Nämmaa!!!

Käisime päris mitmed tunnid siin ja seal. Enamjaolt ikka öeldi, et hetkel vaikne ja kahjuks ei võta töölisi juurde. Samas öeldi, et läheb paremaks märtsi al

guses. Eks vaja veel käia ja uurida.

Meie kodu lähedal pidi ka selline turg olema, kust s

aab odavalt värsket toitu osta. Läksime kaardi järgi siis seda kohta otsima. Leidsime ilusti üles, aga kahjuks oli turg suletud. Käisime siis ostukeskuses vajalikku kraami ostmas. Siin nii palju Aasia inimesi ja see oli ka nende linnaosa ehk Chinatown. Üldse on siin jube palju pilusilmi, aga hakkan juba harjuma (:

Poes on sadu sorte kõiksugu nuudleid, et ei oskagi valida ja seletused ka peal vaid hieroglüüfides..hehee

Nii see päev sai ka õhtale.. vaatasime mu läpakast

Friends'e ja jäime tudule.

NB! Muide suured tänud Kadrile, kes oma magamiskoti mulle andis siia. Kuna voodipesu ja tekki ja patja polnud, siis kott just vajalik. Käisime ka poes ja

ostsime endale padjad. Vaja veel lina ja tekikott ja padjapüür osta.

19. veebruar

Ja jällegi on meie kõigi rõõmuks väljas päikeeeeee!!!

Nüüd tegime nii, et varakult üles ja igaüks läks üksinda tööd otsima. Lõuna ajal läksime koos sööma ja siis uuesti kes kuhu suunas. Ikka mõned CV-d sai jagatud ja lootuses, et keegi tagasi ka helistab. Kokku suutsin sellise kuumaga linnas kõndida nii 6 h, millest tekkis ka jalale valus vill. Aga väga tore päev oli, rakse aga vahva ikkagi. Kõndimine

mulle alati meeldinud ja siin me muudmoodi ei liigugi, sest kõik suht käe-jala juures olemas.

Kui olime kodus tagasi ja läksime siia meie juures ümber nurga asuvasse India söögikohta, kus tasuta WIFI, helistati mulle ja kutsuti intervjuule esmaspäevaks 23ndaks kella 14:00. (:

Hetkel kui seda kirjutan, siis ongi käes pühapäeva õhtu ja pea tudule..

20. veebruar

Ärgates on väljas jällegi päike ja mõned pilved ka. Siin Sydneys muutub ilm jube kiiresti, kunagi ei või teada, mis mõne aja pärast on..

Täna siis on see päev, kus meil algab kell 9:15 RSA ku

rsus, mis kestab nii 5 tundi. Koolitaja oli vahva mees, kuigi tema austraalia inglise keelt on kohati raske jälgida ja aru saada, sest rääkis päris kiirelt. Aga saime ilusti materjali läbitud ja testi tehes võis ka materjali kasutada. Kusjuures loengu käigus näitas ta täpselt ära, mis vajalik on, seega lihtne (:

Peale kursust tulime koju, sõime ja läksime jällegi turule, et värsket toitu seekord saada. Meie õnneks oli turg lahti ja saime odavalt puuvilju.

Kuna tegemist on reedega, meie esimese reedega siin kaugel maal, pidime ka piule minema. Rene ja Taavi kutsusid meid ühte bändi kuulama siin lähedal asuvasse baari. Samuti oli meil kutse Kaili tuttava poolt Salsa baari. Seega algus

es tegime väiksed joogid ja läksime eesti poistega baari. Hästi palju rahvast oli ja bänd oli nii hea – Doug Williams - võite neitst otsida ja kuulata kellel soovi. Nii me seal siis nautisime elavat muusikat ja tantsisime...

Bänd lõpetas mingi kella 12:00 ajal ja siis ikka plaanisime edasi minna sinna Ladina Salsa baari. Rene kaasa ei tahtnud tulla, aga Taavi saime nõusse. Võtsime siis takso, kuna see koht asus natuke kaugemal. Jõudsime kohale ja see koht oli nii paksult rahvast täis ning ruumi oli samuti väga vähe. No a mis sellest, Taavi ostis sangria veini ja hakkasime agaralt salsat tantsima. Kaili tuttav kolumbia kutt õpetas meid ja mul tuli isegi nii hästi välja, et ta ei uskunud, et tantsin esimest korda, hihiiii (: Aga no mulle ju sellised rütmid alati meeldinud ja olla baaris, kus vaid hispaania keelset muusikat tuleb ja kõik tantsivad salsat... vahvaaa....

Kui seal tuled põlema pandi oli kell vist nii 3-4 vahel äkki... ei mäelta täpselt... aga hakkasime siis jalgsi koju tulema. Tee pealt võtsime ka Hungry Jack'ist ehk meie McDonalds'ist natuke näksimist ja suundusime rõõmsalt kodu poole (:

Magama saime mingi poole 5 ajal vist.

Oli see alles õhtu, väga positiivne (:

21. veebruar

Kui üles ärkasime, oli kell juba nii 12..heheeee

Täna algas hommik pilvise taevaga ja hiljem hakkas ka sadama taas..

Käisime turul jalutamas ja müüdavat kraami kaemas. Igasuguseid ilusaid asju ikka tahaks osta ja teile kallikesed palju kingitusi tuua. Aga ei tea ju veel, millal tagasi, seega aega osta veel küll (:

Järgmisena võtsime Kariniga ette jalutuskäigu, sest kuigi väljas sadas vahelduva eduga, ei viitsinud toas niisama olla. Siin on üks kuulus tänav nimega Oxford Street, kus palju gey ja lesbide baare, klubisid... ja neid on siin tõesti palju.. käivad nii ’’armsalt’’ tänavatel käest kinni..hihiiiii... kirju seltskond tõesti. Värvilised lipud ja vihmavarjud igal pool (:

Samuti on siin tulemas millalgi suurim geyde paraad, vat seda oleks huvitav näha (:

Kõndisime seal peatänaval ja vahepeal läksime kõrvaltänavalt alla, kus olid nii armsad tänavad ja majad.. sellised ladina ameerika/Hispaania tüüpi ridaelamud. Ees pisikestel terrassidel lilled ja puud ja majad olid värvilised ja ornamentidega... tookord ei olnud mul telefoni kaasas, millega pilti teha, aga eks järgmine kord!

Õhtu lõppes meil jällegi eesti poiste seltsis ja väikse napsi ja naeru ja muusika ja filmidega (:

22. veebruar

Ärkasime jällegi nii kella 11 ajal... suured unekotid oleme ikka (:

Taevas olid mõned pilved, kuid siiski tõotas tulla kena päev!

Jõime hommikukohvi ja sõime võileba ning mõtlesime, mida võiks ette võtta...

Kuulsime, et siin asuv Sydney Royar Botanic Gardens on tõeliselt ilus koht mida külastada.. Hea plaan, kaart kotti ja minek. Tee peale jäi veel ilus St. Mary katedraal, kus ka just jumalateenistus oli käimas. Vaatasime seda pisut ja jätkasime teekonda. Järgmisena nägime vahvat sea kuju ja et inimesed selle notsu nina hõõrusid ning seejärel mündi kuskile poetasid. See notsu nina on kuldne ja nimelt pidavat õnne tooma, seega toimisime ka nii meie (:

Ja jõudsimegi oma sihtkohta, Royal Botanic Gardenisse.

See koht on väga suur ja meeletult ilus. Kõiksugu puid, lilli, põõsaid ja muid taimi täis. Samuti elavad siin linnas batman’id (: Tegelik nimi neil Flying fox’id ehk lendrebased. Olen neid eelnevalt näinud õhtul nii 8 ajal kui nad taevas lendavad. Üleval rõdul on väga vahva vaadata, kuis suurte parvedena suured nahkhiired taevas tiirutavad. Aga siin botaanikaaias oli neid nii palju ja nad käivad siin päeval magamas. Ripuvad puude küljes ühe küünega ja teevad hirmsat kisa (: Ega nad ilusad tegelased pole, aga see-eest väga huvitavad..

Kõndisime ja uudistasime mõnda aega mööda parki ja jõudsime suurele muruplatsile, kus oli purskkaev, vaade jõele ja suurele sillale(mis viib Manly poole) ja inimesed istusid murul, lapsed mängisid jne... ja meiegi potsatasime keset suurt muruplatsi maha ja nautisime päikest. Suht palav oli ikka, aga õnneks puhus mõnus jahutav tuul, et päris keema ei läinud..

Peale mõningast pikutamist tundsime, et kõht tühi ja suundusime tagasi kodu poole.

Sõime ja mina võtsin end kätte ja hakkasin teile memuaare kirjutama. Muidu läheb lõpuks meelest ära, et mis ja millal on juhtunud ;)

Käisime ka pesu pesemas ja seal juba tuttavas India restoranis tasuta Wifit kasutamas, et maile vaadata.

Kell juba hetkel veerand 1 ja panin äratuse kella 8ks. Siin on tore juba varakult tõusta ja tegutseda, eriti kui päike väljas (:

Aga ma siis lõpetan hetkel ja lähen tuttu.. homme ju mul intervjuu ja muud sebimist.

Ega rahad otsas ja vaja tööd leida, muidu kehvad lood...

23. veebruar

Eelmine õhtu mõtlesime, et ärkame vara ja hakkame tegutsema, aga võta näpust...ikkagi luugid lahti alles kell pool 11 (: Meie tuba on selline, kus vaid tahaks põõnata, no ei saa aru...tuppa lösutama ei saa jääda, muidu kohe silmad kinni.

Läksin siis kella 14:00-ks intervjuule. Jutule pidin minema Managerile, kui tema oli hõivatud ja rääkisin ühe teise naisega, arvatavasti Supervisoriga. Küsis üht ja teist ja ütles, et tema ei otsusta, kes tööle võetakse, vaid tema annab info edasi. Et võtavad minuga lähiajal ühendust.

Ootan siis nüüd homset ja kõnet....

Ülejäänud osa päevast oli suht tavaline... käisime India restoranis tasuta internetti kasutamas, poes söögikraami ostmas ja vaatasime toas Friends'e... õhtuks laenutasime poiste käest mingeid filme, mida vaadata ja õhtune kava oli ’’Jumpers’’, mis oli väga hea film...

Tuttu kell 12 lootuses, et järgmine hommik saab õigel ajal üles...

Kallid-musid

24. veebruar – Iseseisvuspäev!

Hommikul üle tõustes säras ilus, soe, mõnus, armas päikee (:

Läksime Sydney sadama piirkonda maad uurima - Darling Harbour. Koht oli väga ilus. Sadama ümber palju kohvikuid ja kenad pargid, kus istuda ja päikest nautida. Sadamas nägime ka sõjalaeva ja allveelaeva. Nendele saab ka kindlasti uudistama minna, aga seekord imetlesime kaugemalt. Samuti oli ankrus üks tõeliselt ilus mereröövli laev või midagi sellist, vat ei tea neid laevade tüüpe.. heheeee.. selle ilusa paadiga teeks küll mõned tiirud, nautides veini ja juustu (:

Uurisime ka tööpõldu, aga ei midagi erilist.. andsime paar CV-d, aga muiud ikka hetkel vaikne..

No mis siis ikka.. eks jätkame muidugi uurimist ja puurimist... vaja ju sushi raha ja mis peamine, elamise raha teenida..

Hiljem käisin veel India restos wifit kasutamas ja netist töökuulutusi uurimas.

Aga hoolimata sellest, et veel tööd pole.. pidime ju tähtsat päeva tähistama – Meie armsa Eesti Iseseisvuspäeva!!!

Käisime Bottle shop’is ja ostsin endale paki veini, teised tibid rohkem õlle sõbrad.

Võtsin lipukese kaasa ja läksime kaasmaalaste poole üles korrusele tähistama (:

Poistel oli arvutis palju erinevaid eesti keelseid laule! Laulsime siis kõik koos ja lehvitasime maailma kõige ilusamat lippu ning soovisime head Iseseisvuspäeva (:

Istumine läks ikka päris hoogu, varsti juba mina tantsisin verandal ja kui kõrval iirlased käisid rõdul suitsu tegemas, siis demonstreerisime neile, et kuidas eestlased ikka pidu peavad ja laulda oskavad.. heheheeee...

Mingi poole 3 ajal sai tuttu mindud... eelnevalt piisavalt veini limpistud..

25. veebruar

Ärkasime siis umbes kella 9-10 vahel ja ohsaaa kuis oli alles tunne nagu karusellil... hihihiiii..

Kaili jäi veel eelmine õhtu peale mind üles Taaviga lobisema ja saabus alles hommikul.. heheheee...mõlemad polnud üldse maganud, vaid lobisesid terve öö ja limpsisid veini.. hahahaa.. nägudest oli aru saada, mis seis neil on...

Taavi palus meil seltsiks minna sinna Oxford Streetile, kus nad baari ehitavad... et ta muidu jääb seal magama ja ei suuda üldse tööd teha... egas siis midagi, seadsime oma sammud sinnapoole.. kohale jõudes ostis Taavi endale uue paki veini, et olemist paremaks teha...hihiiii

Meie Kariniga ostsime India kohast süüa, sest isu oli suur (:

Nii me seal siis istusime ja vaatasime kuidas Taavi proovis lage ja seinu lihvida... tal suht pikad juuksed ja veel lokkis ka... lõpuks peale seda liivapaberiga nühkimist oli tuba tolmu täis ja mees nägi välja nagu pärismaalane..lisaks tõmbas ta veel endale põskedele värviga valged triibud... hahahahaaa... ma tegin pilti ka tast, see ei olnud normaalne lihtsalt (:

Ega tööst eriti midagi välja ei tulnud... Rene käis ka vahepeal läbi ja vaatas, et jessus mis toimub...nii kella 6ni umbes olime seal ja suundusime tagasi kodu poole, mis asub meil Surry Hills linnaosas. Tee pealt leidis Taavi tühja ostukäru, pani oma veinipaki ja muud kompsud sinna sisse ja hakkas kärutama, hahaaa... möödusime ka just politsei jaoskonnast, kus väljas maja ees oli palju mente...a õnneks ei tehtud midagi... mina aga ei suutnud naeru tagasi hoida.. loomulikult jäädvustasin selle käruga sõidu...siis joosis mees käruga läbi pargi ja rääkis koeradega.. heheee... pole juba ammu nii palju naernud.. siis läks ta teist teedpidi ja kui me kodu juurde jõudsime, oli ta oma käru tee äärde parkinud ja toppis münte parkimisautomaati, võttis pileti ja pani käru vahele.. hahahahaaaaa... FUN FUN FUN võiks selle kohta öelda (:

Olime siis mõnda aega vaikselt toas ja puhkasime ja sõime.

Õhtul läksime veel kohe kodu lähedal asuvasse Hyde Parki murule istuma.. 3 tibi ja juba üllatavalt kaine Taavi.. seal tekkis ka meil üks vastik intsident.. nimelt tulid kaugelt 2 kalkarit ja lähenesid meile... siis hakkas üks mingid jama ajama ja Taavi tõusis püsti.. ma mõtlesin, et nüüd läheb andmiseks, aga õnneks need jubedused lahkusid... väkkkkiiii..

Ja õhtune magamiseelne programm nagu päris pidevalt juba, Friends’ide vaatamine ja tuttu (:

Head ööd!

26. veebruar

Ärgates oli kurk kuidagi valus ja imelik... eks päike ja jahe tuul õhtuti on salakavalad ja mulle mõjuvad igatahes. Hääl oli ka kähe ja nõrk olla. Noh jah, mis siis ikka... tuleb täna rahulikult võtta. Mõtlesin jalutada ühte linnaossa, kus vaid Oxford Streetil käinud ja mõndades kõrvaltänavates jalutamas, et vaadata sealne elu-olu üle. Tegin seal nii paari tunniga tiiru peale ja suund koju tagasi. Täna meil turule mineku päev. Turg lahti neljapäevast-pühapäevani. Ostsime banaani, mida saab turult 1,80-ga ja poes on hinnad nii 3,94 ja rohkem.. on ikka vahe küll. Samuti tomati ja muude viljade hindadel ikka kahekordsed hinna vahed. Siis hüppasin ka internetist läbi ja koju süüa tegema. Kui kõht täis, ei jäänud muud üle kui jalutama minna. Otsustasime minna Ooperimaja juurde. Meie kodust sinna nii poole tunni tee. Kell 21:15 kui lahkusime. Õhtune Sydney on ikka omaette kaunis vaatamisväärsus. Olles jõe ääres, jääb selja taha Ooperimaja, jõge ületab ilus sild, sadamas käib ikka veel tihe praamiliiklus, inimesed õhtustavad välikohvikutes, suured pilvelõhkujad säravad oma hiilguses jnejne.. Kõik see tundub müstika, aga samas täiesti reaalne (:

Kusjuures taevasse vaadates on siin ikka palju vähem tähti kui teil seal üleval. No eks muidugi väga paljud asjad on siin all erinevad...

Tagasi koju jõudsime kell 23:00. Vaatasime veel paar osa Friends’e ja tuttu minek.

27. veebruar

Ikka veel kurk valus ja natuke nohukest kaa. No mida mida..

Kui olin hambaid pesemas, helistati mulle. Helistasin tagasi samal numbril ja keegi naine võttis vastu...ma, et sellelt nr-lt on helistatud.. ta, et ei oska seda hetkel öelda, kes seda tegi, aga jätab teate... siis oli mul veel ka voicemail-il 1 uus teade...siin jah selline vahva süsteem, mida Eestis ei kasutanud, et kui vastu ei võeta, jätan teate. Kuulasin teadet ja sisu oli järgmine: Olen see ja see ja saatsite oma CV ning sooviks teada, millal teile sobib intervjuule tulla järgmisel nädalal...minu nr on see, helistage. Oi kui vahva uudis kohe hommikul... valisin siis numbri ja helistasin. Esmaspäeval mul siis järgmine intervjuu, loodame et läheb paremini...

Seejärel kell 10:00 võtsin läpaka kaenlasse ja India restosse netti kolistama. Nemad alles avasid, aga lubasid mul istuma minna. Vaatasin e-maile ja kirjutasin mõned kirjad. Vaatasin ka netist töökuulutusi ja saatsin mõned mailid.

Õhtupoole käisime korra üleval Taaviga juttu ajamas. Järgmisena oli meil plaan saada kokku Kaili inglannast sõbranna Lauraga, kellega Kaili siin eelmisel aastal tutvus. Tegime kodus mõned klaasid veini ja võtsime suuna Laura juurde. Ta oli meist mõned tänavad kaugemal sõprade juures. Seal nad siis tänaval istusid ja popsutasid. Läksime juttu rääkima. Siis käisime ka sealsamas asuvas hostelis, kus hästi palju rahvast koos elas. Seal käis samuti istumine ja joomine.. siin ikka juuakse päris palju...

Võtsime seal veel natuke veini ja suund kuskile tantsule. Kõndisime mõned minutid, kui Kaili üts, et ta läheb kodu poole..eks juba jalg oli raske tal kaa.. me Kariniga läksime kaasa uudistama (: Jõudsime kohale, klubi nimega Scubar, uuriti mu passi ja reaktsioon, Estonia..nicee, heheee... ja ei mingit sissepääsu raha..tempel käele ja palun... teised hakkasid saba keerutama, aga vat mul tuju ei olnud ja täiesti kaine samuti.. võtsin aga istekoha sisse ja uudistasin rahvast. Ei olnud midagi erilist..kõik sellised noored ja kummalised.. aga kui oleks tantsutuju olnud, ei oleks see seganud. Sai seal mõnda aega oldud ja kodu poole mindud.

28. veebruar

Ja ongi 2 nädalat möödas...jessus kus aeg lendab!

Põõnasime nii kella 11-ni. Kella 13-st läksime poistele appi sinna avatavasse baari koristama. Lammutamisest ja lihvimisest on tolmu ja träni palju tekkinud. Toimetasime seal Oxford Streetil mingi kella 17-ni ja tagasi koju. Täna on ka meie korruselt ühe inglise tüdruku sünna, saab 20.a. Kui seda kuulsin, siis mõtlesin, et oh mind vanaema küll...enamus siin minust nooremad. Aga paljud rändavadki nii, et peale keskkooli reisivad ja teevad tööd ja pärast lähevad ülikooli või nii. Mul oli ka selline mõte juba ammu, aga vat alles nüüd jõudsin teostuseni. Aga parem hilja kui mitte kunagi eksju (:

Õhtul siis jällegi väike vein. Ootasime millal inglise rahvas koju tuleb, pidid ennem kuskil eelistumise tegema ja siis pidime kodus siin istuma ja äkki välja minema...

Aijaa... üks väga oluline sündmus. Nimelt ütles täna Rene, et meile tuleb juurde eestlasi ja nimelt 5 inimest. Wooow...varsti siin eestlaste kommuun koos (: ja õhtul olidki inimesed kohal ja läksime kõik üles rõdule istuma. Tegemist kahe paariga ja üks tüdruk. Ja nüüd tuleb kõige parem osa... see üks tüdruk on Gerda Värv – Karel teab teda väga hästi, heheheeee...

Nimelt helistas Gerda Karelile, kui ma vee Eestis olin, et ta Austraalias ja sukeldub jne...ma siis võtsin ka Gerda nr igaks juhuks, et äkki siin kunagi näeme... no ja siis üleval olles tegime tutvust ja mina siis peale Gerda nime kuuldes ütsin, et tere sullegi, ega sa sukelduja pole.. ta et jah, tegi TopDivingus kursuse Kareliga.. ma siis, et mina olen see TopDivingu Helina.. hahahaaaa... see ei ole normaalne, milline kokkusattumus, müstika ma ütlen!!! (:

No ja siis rääkisime juttu ja kuulasime Gerda fantastilistest sukeldumiskogemustest siin...aiiiii, kus ajas kadedaks.. aga küll ma ka veel jõuan seda kõike kogeda!

Tulles veini juurde.. siin on üks odav paki vein nimega Kuun vms, mis maitseb väga hea, kuid tagajärjed on suht hullud... alguses jõin oma veini ja siis kui klaas tühi oli, kallati mulle seda kurikuulsat Kuuni.... no ja kui kell juba 1 ligidal oli, oli selline tantsutuhin sees, et minek... minejad olid siis mina, Karin, Gerda ja Rene... teised olid siia reisimisest väsinud ja seekord ei tulnud... ega me väga kaugele oma kodust ei jõudnud, suht lähedal oli just sobiv klubi, 10 dollarit sissepääs ja otse tantsima...oi kus Kuun mõjus, hihiiiii.... Karin oli suht sekundi pealt puki otsas koos mingi 5 inimesega, kes sinna veel mahtusid.. ma jäin põradale kõpsutama (: Ostsin baarist ühe õlle ja hetke pärast juba tantsisin mingi härraga, hahahaaaa.... täpsemalt, mis edasi juhtus on segane ja jääb siia kirjutamata...